Tere Raivo!
Tore oli Sinult sõnumit saada!
Olen Sinu õpetuse ees hästi tänulik ja väga rahul. Ma vist olen küll see tüüp, kellel autojuhtimise geen puudub, aga sellest hoolimata sain lõpuks sõitmise enam-vähem selgeks. MInu probleem on mõtetesse vajumine, unistamine ja marsruutide äraunustamine nagu kindlasti mäletad. Aeglaselt läheb siiski paremaks. Seni olen ühe korra riivamisi vastu majanurka tagurdanud, muud (ptüi-ptüi-ptüi) pole juhtunud. Seegi juhtus halbade asjaolude kokkulangemisel: pisike hoov oli tihedalt täis pargitud ja ise väsinud ning tahtsin ruttu jooksma jõuda, muutusin kannatamatuks. Tean enda seda viga, ja loodan, et enam ei juhtu. Mu abikaasa on õnneks väga lahke. Igatahes ei oleks ma arvanud, et auto värvi all on nii palju pahtlit. Maja jäi terveks.
Iga päev ei pea sõitma, aga kui vaja, siis sõidan küll. Auto on Alfa Romeo 159, aasta vist 2006. Manuaalkäigukastiga. Ehkki olevat kõige stiilsema välimusega masin, ta funktsionaalsuselt mulle eriti ei meeldi. Sidur on kuidagi kaugel ja seda on raske vajutada, öösiti kipub alarm tööle hakkama ja tuled põlevad sageli läbi. Korra läks pooleks ka süüdet ja mootorit ühendav traat. Oli läbi roostetanud. Samuti teatab armatuurlaud liialt tihti,et kuskil on midagi viga, nt et pole õli. Ja see ei ole tõsi. Kui ma saaksin ise endale auto valida, siis valiksin arvatavasti automaatkäigukastiga ja pigem väikese sportliku auto. Alfal on lisaks ilule ka üks väga hea omadus: 2.2 mootor. Algul oli raske harjuda, võttis hirmsa hooga paigalt ja rehvidest oli kahju. Nüüd on vahva. Ameerikas sõitsin ükskord suure LandCruiseri minibussiga, see oli küll tore. Mis siis et suur auto. Automaatkäigukast ja laiad teed. Ameerika liiklus on lollikindel.
Kui kunagi satud veel minusuguse õpilasega kokku, siis vaid üks mõte tekkis. Nagu öeldud, minu meelest on Sinu õpetamise meetodid väga head. Kui üldse midagi saaks tõhusamalt teha või täiendada, siis äkki peaksid laskma õpilasel endale teed-tänavad üldjoontes kaardi alusel selgeks teha või siis õpetama muuhulgas ka marsruute. Mäletan, et õpetasid (et siit Mustamägi, siit Endla tn, siit Õismägi),aga kippusin ikkagi sõltuma Sinu viitest suuna kohta (vasakule-paremale-otse). Ise saan alles nüüd pihta. Ma oleksin pidanud kaardiga rohkem vaeva nägema, katsuma peas ruumilist süsteemi luua. Võib-olla Sa oleksid saanud sellele veel rohkem kaasa aidata, kui juba niigi aitasid, aga võib-olla ka mitte. Tean, et see ei ole sõiduõpetaja töö, aga minu tüüpi õpilaste puhul on vist üks põhjus, miks sõitmaõppimine kaua aega võtab, et linnas mitteorienteerumine tekitab hirmu ja seetõttu võtab ära osa tähelepanust, mis peaks kuluma liikluse jälgimisele.
Igatahes suur aitäh Sulle ja rõõmsat aastalõppu!
Tervitustega
Ülle
No comments:
Post a Comment