2008-9

Tere Raivo,
Ma muidugi suudan oma kirjutistega alati hiljaks jääda, seega vabandan,
et varem ei jõudnud vastata.
Kui rääkida pikemalt autosõidust, siis mina olen sulle tõeliselt
tänulik. Olen siiani suutnud sõita ilma probleemideta. Ühtegi avariid
ega mõlki ei ole õnneks autole tekitanud. Ma loodan, et nüüd ära ei
sõnunud :) Eelmised aastad olen olnud tihedalt autoroolis, kuid sellel
aastal lood keerulisemad kuna käin kesklinnas ülikoolis ning koolil
puudub ka parkla, seega on praktiliselt võimatu ning mõttetu autoga
koolis käija, seega kasutan nüüd tihedalt ühistransporti. Samuti puudub
mul omal auto, kuid ema on lahke :) ainukeseks probleemiks ongi see, et
ema sõidab mul automaadiga, seega alati kui istun manuaali on väike
kartus sees, kuid siiani olen edukalt hakkama saanud. Sõbrad ei lase mul
automaadi mugava eluga harjuda ja mul on selle üle hea meel.
Muidugi lumega on ikka nalja saanud. Eelmisel aastal kui see suur lumi
maha sadas jäigi meie auto ühe mu sõbra maja ette lumevangi. Mina
muidugi tahtsin sellega hakkata välja sõitma ja siis jäin nii
lootusetult kinni, et tänavakoristaja pidi labidaga appi tulema. Aga
kõik lõppes edukalt, lihtsalt autot ei saanud paar päeva kasutada.
Selle aasta lumega oli ka huvitav lugu. Meil vahetati just sel päeval
rehve ning tänu suurtele lumevallidele ei olnud võimalik autot töökojast
kätte saada, seega ka sel aastal oli auto lumevangis. See on ikka
huvitav, et kui lumi jälle üle pika aja maha sajab, siis on inimesed nii
abitud. Tuisuga kooli jalutades nägin oma koduteel seitset autot mis
olid kinni jäänud. Tundsin jalutamisest tõelist rõõmu :)
Kuidas sul endal on läinud? Kas õpilasi ja tööd palju? Kas sa neile ikka
(haabersti)ringil bussirea nalja teed :)

Suured-suured tänud sulle,
Merilin

2008-8

tere Raivo

olen ringi vuranud peugeotti 205  läbind kuskil 30000km
metsavahe teel puud rammind libedaga teelt välja sõitnud 2* midagi hullu pole juhtund
trahvi sain tartu vahel kuna kindlustus 2 kuud läbi oli.  sõitnud olen saarema, hiiumaa, lõuna, idalääne eesti.
viimane pool aastat pole autoga sõitnud. tööjuures asendasin autojuhti suvel.(fiat ducato)

praegu kasutan ühis sõidukite abi. ei näe vajadust linnas autot omada.

muidu kõik ok
Päikest

2008-7

Tere Raivo!
Sõidan Ford Mustangiga, 97a, manuaalkastiga. Sellega olen sõitnud alates sellest hetkest, kui load kätte sain ja iga päev. Avariisid teiste autodega pole olnud. Ainult ükskord suutsin oma aiast välja sõites riivata ühte puidust posti, mille me ise panime, et autod muru peale ei sõidaks. Natuke sai külg kriimustada. See on ka ainus vigastus, mis oma autole selle aja jooksul olen tekitanud.

Loodan, et sellest kirjeldusest on abi.
NB! Kui tead kedagi, kes tahaks kabriolett Mustangit osta, siis anna märku. Mul oleks nüüd rohkem pereautot vaja :)

Tervitades,
Triin

2008-6

Tere Raivo,

palun veelkord vabandust, et ma vastamisega nii kaua viivitasin. Kui mingit asja kohe ära ei tee, läheb meelest.

Tore oli sinust kuulda üle pika aja:)

Nüüd asja juurde. Praeguseks hetkeks olen õnnelikult autojuht olnud juba üle 2 aasta. Kevadel tegin ära ka lõppastme koolituse ja libedasõidu (Tartus, Raadi lennuväljal).

Kohe peale lubade saamist hakkasin regulaarselt sõitma, natuke üle aasta (2006 kevadest kuni 2007 sügiseni) olin igapäevane autojuht. Kuna mu isa oli aasta aega välismaal tööl ja rohkem konkurente peres autole ei olnud, siis muutusin üsna laisaks, käisin koolis-trennis-külas-maal autoga. Ma arvan, et see tuli üsna kasuks, palju praktikat. Auto oli Toyota corolla. 

2007 sügis kolisin Tartusse, perekondlik otsus oli, et üliõpilane autot ei vaja ja ega stipist väga ei jätkuks ka bensiini ostmiseks. Tallinn-tartu maantee on üksi sõites ka üsna tüütu ja kulukas ots. Tartus on vahemaad ka üsna väiksed ja saab jalgsi hakkama. Autoga sõidan nädalavahetustel (kui Tallinna satun), üsna tihti tuleb ette ka maanteesõitu, kui pühapäeval mõne sõbraga Tallinnast tuleme, siis vahel sõidan. (Kui autoomanik ise on laupäeval natuke liiga pikale pidutsemisega läinud või lihtsalt väsinud on). 

Õnnetusi-plekimölkimist ette tulnud ei ole. Pean tunnistama, et ühe korra olen trahvi saanud. Enne Haruteed, Tallinn-Haapsalu maanteel, kiirus oli alla 120 lubatud oli 90. Ma olin harjunud, et seal on 110 lubatud, aga märgid olid maha võetud ja ma tõesti ei näinud politseiautot enne kui ma sellest mööda sõitsin. Peale seda üritan korralikum olla.

Üldiselt loen oma sõiduoskust suhteliselt heaks (siinkohal kiidan head õpetajat:) ), seda arvavad ka mitmed tuttavad, kes heameelega mind rooli usaldavad kui mõnel pikemal reisil koos käime. Ma arvan, et need kümned ja kümned lisatunnid, mis me enne eksamit tegime, tulid ikka väga kasuks, mis kord on ära õpitud, see jääb harjumuseks.

Isaga peame tihti LE teemalisi vaidlusi, mina enamasti võidan, ta on rohkem praktik, seadusi luges viimati 30 aastat tagasi. Ma olen talle proovinud head nõu anda, aga ega ta väga ei kuula. Kui mina sõidan terve nädalavahetuse autoga on keskmine kütusekulu 8.2 umbes, tema puhul ligi 9 (Honda accord), ökonoomset sõitu ta väga ei tunnista, aga ta areneb. Linnas vahel paneb isegi hetkeks neljanda käigu, mida ta varem kunagi ei teinud.

Igatahes, suur aitäh sulle pika vaeva ja kannatuse eest, mis sa minu ja Meriliniga nägid. Mõlemad oleme üsna sarnaste ja võib öelda (tahtmata ennast liialt kiita) üsna heade (minu meelest) sõiduvõtetega.

PS! Ma ei tee ikka eriti vahet vasakul ja paremal poolel, kui ma sõidan ja keegi juhendab, siis mul läheb alati sassi, kus on vasak ja kus parem. See on üsna tüütu ka mujal, nt ma käisin just tantsukursustel ja kui ma hakkan kuulama kummale poole kästakse minna, tekib alati kaos, sest ma lihtsalt ajan vasaku ja parema sassi. Ainus võimalus on mitte mõelda ja minna sinna kuhu partner juhib:D 

Loodan, et sul läheb hästi, palju päkapikke ja  soojad tervitused,

Aet

2008-5

Tere Raivo

Sain eelmise SMSi ka ja plaanisin kirjutada, aga midagi tuli vahele ja
unustasin, väga vabandan.

Autosõit sujub kenasti. Tihti just sõita ei saa, sest isiklikku autot
ei ole. Aga kui sõidan, siis enamasti Renault Scenicuga, vahel ka
Nissan Navaraga. Viimasega on justkui lihtsam sõita, Renault on kaunis
uimane.
Kedagi mõlki ei ole sõitnud, kraavi ei ole ka sõitnud, loomadele otsa
ei ole sõitnud, rikkumisi ei ole samuti. Oled hästi õpetanud :)


Kõike paremat
Kairi

2008-4

tere:)

nonii, ma siis alustan sellest,et kaks kuud peale eksami sooritamist sain omale auto, millega ma siiamaani teid mõõdan.

Selleks on Ford Escort aastast 1997, selline väike ja ökonoomne, vähemalt siis oli kui diisel veel bensiinist odavam oli :P

Aga eelmise aasta veebruaris sain ma tuttavaks ka avariiga, mida ma EI põhjustanud ise. Selleks oli hoopis mingi punane

volks, mis kõrvalteel nii suure kiirusega liikus, et mulle kui vasakpööret sooritavale sõidukile juhipoolt sisse sadas. Tulemuseks

oli see, et pidin oma suksu remonti viima, nii umbes terveks kuuks ja palju polnud puudu, et järgmine peatus oleks Emex olnud.

Alles siis sain aru, kui vajalik ikka auto omamine on, ühistransport on hea aga mitte sunniviisiliselt:)

Autokoolist, kui sellisest on ainult positiivsed mäletsused, kuigi ma veetsin õppesõitudel päris kaua aega, olen siiski aru saanud,

et kogemused formuleeruvad alles siis, kui ise reaalselt roolis oled. 

Enda häbiks pean tunnistama, et talvesõit on mul siiani tegemata. Mõtlesin, et suvel kui 2 aastat täis sai, teen ära

aga siiski sai laiskus must jagu ja mõtlesin seda edasi lükata. Vahetasin oma esmased uute esmaste vastu.

Plaanides on igatahes seegi sõit lähitulevikus sooritada.

Olen palju näinud oma kooli autosid linnas liikumas aga tuttavat õpetajat kõrvalistmel pedaale vajutamas pole märganud.

Aga edukat õpetamist ja palju tähelepanelikke õpilasi!

 

Päikest

Helena

2008-3

Tere, õpetaja!

Nii tore, et kirjutasite!!!

Minul on läinud väga õnnelikult ning mu load pole peaaegu üldse kapis seisnud. Kohe, kui 2006 septembris esmased load kätte sain, hakkasin aeg-ajalt sõitma elukaaslase tööautoga, millel on automaatkäigukast. Harjusin liiklusega ja iseseisvalt sõitmisega ja mulle väga meeldis ja ma üldse ei kartnud. Arvan, et sain liikluses väga hästi hakkama ka. Kartsin vaid, et unustan manuaaliga sõitmise ära.

Aprillis 2007 sain sünnipäevaks aga Mini Cooperi. See on manuaalkastiga ning Saksa auto, nagu Te tungivalt soovitasite! :) Tuletasin uuesti käiguvahetuse meelde ning tänu auto väikestele kabariitidele sain ka parkimise ideaalselt selgeks. Paar esimest nädalat suri küll auto mitu korda päevas välja, aga hiljem harjusin siduriga ja siis probleeme enam polnud. Olen nüüdseks juba poolteist aastat iga päev sõitnud ning see ei valmista absoluutselt probleeme. Kui Te Saksa autot osta soovitasite, siis Te tegelikult vist Mini silmas ei pidanud, sest ta pole just kõige turvalisem auto ning talvel on temaga üsna raske lumevallis sõita. Üritamegi teda nüüd maha müüa...

Lõppastme koolituse tegin selle aasta juulis ning enam mul vahtralehti pole. Lõppastme koolitus oli väga hea ja kasulik, aitas põhilised asjad meelde tuletada. Olen selle poolt, et taoline koolitus peaks olema kõikidel juhtidel iga paari aasta tagant (ehk siis umbes 10 korda elu jooksul). Usun, et siis oleks huligaanitsemist veidi vähem.

Paar korda olen ka äpardunud. Ühel korral ei osanud ma parklas auto kabariite arvestada (see oli kohe peale lubade kätte saamist elukaaslase suure autoga) ning keerasin kogemata külje maha ning teist korda sõitsin kõrvalteelt peateele nii, et üks peateel olev auto vahetas sõidurida ning tuli samal ajal sellesse sõiduritta, kuhu mina parasjagu pöörasin. Sain ette väikse mõlgi. Mina jäin õnnetuses süüdi, aga tegelikult ma ei tunne, et süüdi oleksin. Sel hetkel, kui ma otsustasin peateele keerata, oli see sõidurada vaba ning auto, mis kohe rida hakkas vahetama ja sinna tuli, ei näidanud suunda, nii et ma tõesti ei aimanud ette, et ta sinna tuleb... Õnneks olid need kaks plekimõlkimist mehe tööautoga, nii et minu Minike on täitsa puhas:)  Tegelikult peaaegu puhas... Viru keskuse parklas tagurdasin üks kord ühe toru otsa.

Teie õpetamismeetodite kohta pole mul ühtki halba sõna öelda. Te olite üsna karm ja liigselt ei ninnu-nännutanud. Aga see on hea, sest õppisin küll väga-väga kaua, aga muidu oleksin vist veelgi kauem õppinud:) Sõidu sain aga täiesti selgeks.

Tervitades,

Kadri

2008-2

Tere,

 

Sõidan Honda CRVga, automaatkäigukastiga. Peale lubade saamist sai vist pool aastat sõidetud manuaaliga. Nüüd manuaaliga sõites üsna koba algaja ja pigem rooli ei roni. :))) Viimati sai vist suvel üks sõit tehtud.

 

Autot kasutan igapäevaselt mitu korda vastavalt vajadusele.

 

Liikluses on hästi läinud. Auto mõlkis pole. Paar olukorda on olnud, kus oleks tagant tahtnud sisse sõita. Enda viga oleks ka olnud, jäin unistama. Lohakalt olen paari äärekiviga käitunud, veljed nats kriibitud.

 

Vot mida ma kardan nagu tuld on libedus. Siis pigem rooli ei istu aga kui vaja siis vaja.

 

Õpetused hästi meeles. Peegel, peegel, peegel... :)))

 

Olen Sind linnas ikka liikumas näinud. Isegi laupäeval teed tööd.

 

Jõudu järgmiste õpilastega!

 

Tervitades,

Julia

2008-1

Tere Raivo,

Tänud selle tagasiside SMS-i eest!

Ma sain just eelmisel nädalal vahtralehest lahti :)

Liikluses läheb mul väga hästi - viimasel ajal ei sõida küll eriti tihti, kuna meil kahepeale 1 auto, aga suvel sõitsin iga päev ja uuest aastast saab sõitmine taas igapäevakseks.
Kogemust on ka päris palju ja erinevat - kuu pärast lubade saamist tuli auto majja ja kuna käisin vahepeal päris pikalt Austraalias ja Uus-Meremaal, siis sain kogemuse ka "valel pool teed" sõites ja ka mägedes suure autoga (camper van) sõites.
Samuti on kogemust nii manuaal- kui automaatkastiga autoga sõitmisel.

Igapäevaseks sõiduvahendiks on Toyota Corolla. Mõnus väike, aga siiski piisavalt suur auto :)

Avariidest... nojah, möödunud veebruaris sai oldud üks lüli nelik-avariis Järvevana teel. Olin 2. auto. Läks ses suhtes natuke õnnetult, et kui minu ees autol ei oleks olnud kärukonksu, siis poleks seda väikest kriimu minu auto pamperile tekkinud (st me poleks kokku saanudki siis). Aga 4. auto virutas kolmanda mulle sellise pauguga selga, et tagapamper vajas remonti.

Ma olen jätkuvalt arvamusel, et Sa olid väga-väga hea sõiduõpetaja! Mulle ilmselt parim, arvestades minu "suurt ego" :P Mis mulle eriti meeldis, oligi see, et Sa tegid asja selgeks. Et ei pea leppima sellega, et "sõida nii, sest mina ütlen", vaid et kui aru ei saanud, siis seletasid seni, kuni sain aru :)
Kui lõppastme koolitusel käisin (OÜ Autosõit), siis seal säästliku sõidu õps ütles ka, et ma sõidan väga hästi :)

Tervitades

Merje