Tere Raivo,
Ma muidugi suudan oma kirjutistega alati hiljaks jääda, seega vabandan,
et varem ei jõudnud vastata.
Kui rääkida pikemalt autosõidust, siis mina olen sulle tõeliselt
tänulik. Olen siiani suutnud sõita ilma probleemideta. Ühtegi avariid
ega mõlki ei ole õnneks autole tekitanud. Ma loodan, et nüüd ära ei
sõnunud :) Eelmised aastad olen olnud tihedalt autoroolis, kuid sellel
aastal lood keerulisemad kuna käin kesklinnas ülikoolis ning koolil
puudub ka parkla, seega on praktiliselt võimatu ning mõttetu autoga
koolis käija, seega kasutan nüüd tihedalt ühistransporti. Samuti puudub
mul omal auto, kuid ema on lahke :) ainukeseks probleemiks ongi see, et
ema sõidab mul automaadiga, seega alati kui istun manuaali on väike
kartus sees, kuid siiani olen edukalt hakkama saanud. Sõbrad ei lase mul
automaadi mugava eluga harjuda ja mul on selle üle hea meel.
Muidugi lumega on ikka nalja saanud. Eelmisel aastal kui see suur lumi
maha sadas jäigi meie auto ühe mu sõbra maja ette lumevangi. Mina
muidugi tahtsin sellega hakkata välja sõitma ja siis jäin nii
lootusetult kinni, et tänavakoristaja pidi labidaga appi tulema. Aga
kõik lõppes edukalt, lihtsalt autot ei saanud paar päeva kasutada.
Selle aasta lumega oli ka huvitav lugu. Meil vahetati just sel päeval
rehve ning tänu suurtele lumevallidele ei olnud võimalik autot töökojast
kätte saada, seega ka sel aastal oli auto lumevangis. See on ikka
huvitav, et kui lumi jälle üle pika aja maha sajab, siis on inimesed nii
abitud. Tuisuga kooli jalutades nägin oma koduteel seitset autot mis
olid kinni jäänud. Tundsin jalutamisest tõelist rõõmu :)
Kuidas sul endal on läinud? Kas õpilasi ja tööd palju? Kas sa neile ikka
(haabersti)ringil bussirea nalja teed :)
Suured-suured tänud sulle,
Merilin
No comments:
Post a Comment