2009-4

Tere


2 aastat on jah kiiresti möödunud ja nüüdseks olen vahtralehest vaba ja liiklemine tundub natuke rahulikum (võibolla see mu ettekujutuse vili:)) Sõidan praktiliselt iga päev ja enamuse ajast ikka linnas. Praegu ongi vast kõige hullem aeg, õhtud ja hommikud on pimedad ja jalakäijaid pole vahel üldse näha ja ülekäiguradade juures tuleb kohati ikka hoog päris maha võtta, mis vahtralehevabana õnneks enam eriti palju möödasõite ei põhjusta:) Ei saa mina aru, kuidas enamik inimesi julgeb ikka pimedast ülekäigurajast 60'ga üle sõita...
Parkimisel üritan ikka tagurpidi- ja külgboksi vältida nii palju kui võimalik:D Umbes kuu aega tagasi olin sunnitud Rocca al Mare keskuse ääreni täis parklas üle väga pika aja jälle tagurpidi parkima sentimeetrite täpsusega veel, pärast läks tükk aega, enne kui pulss endisele tasemele tagasi läks:D
Auto on ikka sama, mis pea 2 aastat tagasi sai soetatud - roheline Ford Focus 2000a, automaat (manuaaliga vist kohe ei oskakski sõita enam:( ), hea auto linnas sõitmiseks ja maanteel ka hätta ei jäta:) Ei taha ära sõnuda, aga avariid pole õnneks veel olnud, kuigi mõnikord on päris napilt läinud, mitte alati küll minu eksimuste tõttu ainult. Aga päris ilma väikeste peeglikriipimisteta pole ikka saanud, suurim "õnnetus" oli, kui umbes kuu aega tagasi tagumise pamperi ära kriipisin vastu betoonist lillepotti, aga näha oli, et ma polnud esimene, kes selle otsa tagurdanud oli:)
Sõiduõpetajat meenutan ikka hea sõnaga:) Huvitaval kombel on eriti hästi meelde jäänud need asjad, mis sai natuke kõvema häälega selgeks tehtud - näiteks see, et maantee ääres peatudes ja uuesti sõitu alustades ei tohiks vasakut suunda enne sisse lükata, kui paras hetk sõidu alustamiseks käes:) Ise saan ka nüüd väga hästi aru, kui raske on aru saada, mida sellised tüübid plaanivad, kes suunatule niimoodi sisse lükkavad, ja kas ta ikka nägi mind tulemas või mitte... Eks selliseid eriti eredaid mälestusi on veel:) Ma ei taha sellega loomulikult öelda, et peakski vaese hirmunud õpilasega alati kärkima, aga vahel tasub see ära küll tõesti:) Igatahes mina olen endiselt väga rahul, et just Teie mu sõiduõpetaja olite ja mul on autokoolist ainult head mälestused (isegi see läbikukkunud koolieksam Silvariga tundub tagantjärgi naljakas:))

Tervitades,
Pille-Riin

P.S Õismäel vist on lõpuks vähemalt osaliselt jooned maas?:)