Saturday, March 12, 2011

2009-9

Tere!

Kõigepealt vabandused, et kohe eile kirjutada ei jõudnud. Paar kuud tagasi sain emaks ja eile tütreke lihtsalt nõudis kogu tähelepanu ega olnud nõus mujal kui mu süles olema. Seega pole mul põhjust oma käekäigu üle kurta.
Kaks aastat juhilubadega on möödunud kiirelt. Autoks on endiselt automaatkastiga Škoda Octavia. Esimesel aastal sõitsin peamiselt siis kui vaja oli. Kas endal üksi kuskile minna või oma vanemaid kuskile viia või meest peo pealt koju tuua... Korra nädalas ikka oli vaja. Sel aastal sõitsin juba rohkem, vahepeal pea igapäevaselt - rasedana oli autoga lihtsalt mugavam tööle-koju liikuda. Tõsi, september-oktoober jäid roolis mul vahele, aga nüüd sõidan jälle vähemalt korra nädalas tüdrukuga ujuma.
Maanteel sõidan meelsamini Narva poole kui Tartu poole. Tartu tee lihtsalt ei meeldi, aga hakkama saab sealgi. Kiirust ületama ei kipu ja seetõttu neid, kes minust mööda sõidavad, on üsna mitmeid. Nii linnas kui maanteel kasutan võimalusel kiiruse hoidikut - tagab ühtlasema sõidu ja väiksema kütusekulu.
Kevadel libedasõidukoolitust tehes natuke pelgasin, sest manuaalkäigukastiga autoga polnud ma ju peale ARKi eksamit sõitnud. Automaatkastiga ei tahtnud seda koolitust läbida. Mõneti oligi soov kontrollida ennast, palju mul veel meeles on. Selgus aga, et väga unustatud ei olnudki. Säästliku sõidu osas linna vahel sain pigem kinnitust, et teen igapäevaselt roolis olles õigeid otsuseid. Kindlasti saaks veel paremini, aga enamasti püüan sõita ilma asjatute reavahetuste ja pidurdamisteta. Sõidan oma sõitu ja politseid nähes pidurit ei vajuta. Peatatud on mind ka vaid korra ja sedagi kõik puhuvad aktsiooni raames. Kuigi puhuda mul tookord ei lastudki, vaid sooviti lihtsalt head koduteed.
Teie õpetust kritiseerida vist ei oskagi, kiita aga küll. Nii mõnelgi Tallinna ristmikul on siiani õpetussõnad meeles. Ja ringidel suunanäitamised ka. Algul oli minu jaoks harjumatu, et sõidu ajal muud juttu ei ole, kui kuhu pöörata või mis valesti. Praegu arvan, et vaikuses sõit on õppimiseks parem. Küll jutuga jõuab hiljem ka harjuda. Seega veelkord, suur suur aitähh!
Kui täpsustavaid küsimusi tekib, siis vastan hea meelega.

Rahulikku aasta lõppu soovides,

Katrin

2009-8

Tere!
 
Oli tore üle pika aja midagi kuulda :)
 
Ma parandaks, et tegelikult on sõiduõpetusest pea kolm aastat möödas. Elu läheb tempokalt ja samas hästi. Roolis olen suht-koht iga päev. Sügisel mõõstin mingil hetkel, et olin 1,5 kuuga 5000 km maha sõitnud. Hetkel võtan veidi rahulikumalt ja sõidan päevas ca 50 km. Mõni üksik päev jääb vahele. Suvel võtsime autotäie inimestega ette sõidu Tšehhi. Autos viibisin vaid teel Euroopa südame poole, aga võin rahumeeli öelda, et olin poole või rohkem teest roolis. Poola liiklus on ikka kohati üsna kohutav, aga muidu oli sõit täitsa mõnus.
Varem sõitsin pisikese 96.a Nissan Micraga. Oktoobrist olen 2001.a VW Bora uhke omanik. Liikluses on kõik hästi. Suutsin suvel väga rumalas olukorras kiirustrahvi saada, aga avariisid ega muud sellist pole ;)
 
Õpetusega jäin väga rahule, sain ju eksamistki esimesel korral läbi seda enam, et enne autokooli polnud kordagi roolis istunud. Väga suurt võrdlusmomenti mul pole, aga teise õpetajaga võrreldes, kes mul oli, olid kordades parem ;) Jätka samas vaimus!!
 
Tervitades, Madli

2009-7

Tere!
Väga tore oli sõnum saada :). 2 aastat on tõesti läinud kiirelt. Tegin just ka oma lõppastme ära, pean veel minema ARK`i vormistama. Tahtsin juba varem teha ja arvasin isegi, et võtan sinuga ühendust selleks, aga endal oli aega raske leida. Ja nüüd oli töökohas kohustuslik libedasõit ja sain sellega oma lõppastme koolituse ühendada.
Roolis olen iga päev ja ikka oma rohelise Mercedesega nagu siis (automaat).
Vahel on hirm, et unustan tavalise kastiga sõitmise ära, aga kui on paar korda olnud vaja sõita, olen ka hakkama saanud.
Liikluses saan hästi hakkama ja midagi juhtunud siiani pole (ptui, ptui, ptui :)).
Tänan, et õpetasid pikemalt ette vaatama. Sellest on palju kasu olnud ja ka ökonoomne sõit põhinebki ju sellel. Ringid on ka selged - jama on see, et liigagi. Need kes ei oska sõita, ajavad närvi :). Kriitikat õpetuse kohta on nüüd raske anda... Tean, et mind häiris vahel see, et kui ma midagi küsisin., siis vastata meeldis sulle ka küsimusega... Eks see oli minu mõtlema panemiseks, aga aegajalt on vaja ka üle kontrollida, kas mõte ikka töötab, et ma omas peas mingit isesugust vastust välja ei mõtelnud :).
Aga õpetajatega ja õpilastega on ikka nii, et osadega sobib iseloom ja temperament ja osadega mitte. Tundub, et meil sobis. Suur tänu ka väga tugeva hoolimise eest. See üllatas juba siis.
Tänan väga ja edu soovides,
Marja

2009-6

Tere!

Tänan küsimast, mul läheb väga hästi. Load sain siis kätte 2 ja pool aastat tagasi, eelmise aasta lõpus tegin  libedakoolituse ka edukalt ära.Algul peale lubade kättesaamist kasutasin pereliikme autot Opel Vectra manuaalkastiga, sellega sõitsin vist 4-5 kuud ja enda auto sain juulikuus siis. Minu auto on BMW 320i, mis on siis asendamatu olnud mulle juba 2,5 aastat. Sellega olen autosaamisest peale vähemalt 5 päeva nädalas tööle ja koju sõitnud, lühemaid otsi tööle teinud ja praegu sõidan igal hommikul ühest linna otsast teise läbi linna 20km tööle ja tagasi.  Et sõidupraktikat midagi nagu juba oleks, kaasa arvatud tipptundides sõitmine siis. Liikluses ilmselt saan hakkama, kõrvalistujad väga kurjaks mu sõidumaneeri peale saanud ei ole(välja arvatud refleksid minuga samaegselt pidurdada üritada) , et järelikult pole väga ehmatavate manöövritega hakkama saanud:) Ennast profiks veel muidugi mõista ei pea, aga kindlasti on hästi mõjunud, et peaaegu kohe peale lubade kättesaamist sain kohe sõitma hakata ja hiljem ka siis enda isikliku autoga.
Autokooliga jäin ma väga rahule. Tegelikult valisingi selle autokooli ema soovitustest lähtudes, ta ise tegi ka samas autokoolis load ja lõpetas samuti selle kooli ainult positiivsete emotsioonidega. Sõiduõpetaja kohta ütleks veel seda, et parim õpetaja, keda endale üldse tahta. Kuna ma ise ühtki sõiduõpetajat nägu ega nimepidi ei teadnud, valisin tegelikult õpetaja täiesti hea õnne peale, aga leian, et paremat valikut ei olekski saanud teha. Mida positiivset sõidu õpetamisest välja tuua oleks ehk see, et kui õpilane ikka asjadest aru ei saa, siis kahtlemata mõjub see, mida siis omal nahal ka tunda sain- puust ette ja punaseks! :) Eks ma pidasin ennast muidugi parajaks puupeaks ka kui sõitu õppisin, aga vähemalt mõjus mulle selline õpetus, et kui teen vea, siis parandan ise ära, st kordan seda kuni asjast aru saan, ja tänu sellele on need vead siiamaani eriti hästi meeles. Siis veel mäletan kui Tondi ringist, mis asetseb Audentese kooli juures, aru ei saanud ja see mulle puust ette ja punaseks tehti sõna otseses mõttes, aga siiamaani meeles, et kunagi neid vigu vähemalt mitte korrata:)
Et tegelikult kriitikat kui sellist mul ei autokooli ega ka sõiduõpetaja vastu üldse ei ole, jäin väga rahule ja ARKi eksamite esimese korraga läbimine näitas samuti ikkagi sõiduõpetaja taset mulle asjad eksamite jaoks piisavalt selgeks teha.


Tervitustega
Piret

2009-5

Tere

Väga meeldiv, et ikka huvi oma hullude õpilaste kohta on olemasJ. Niisiis, ülevaade on järgmine: roolis olen iga päev, enamus minu sõitudest küll piirdub tööle ja tagasi. Nädalavahetustel suuremad poeretked ning kaine autojuhi mängimine. Kõige pikem sõit on olnud Võrru ja tagasi…sain hakkama. Liikluseeskirju rikkunud ei ole,  avariisid põhjustanud ei ole.  Ainult paar rehvi olen puruks sõitnud, kusjuures isegi ei tea kuidas see nii juhtus.

Auto on mul selline armas pisike naistekas, 1999 aasta MB A140. Pole just kõige uuem aga tehniliselt korras ning mina olen rahul.
Kriitikat siis ka vaja jah, ega mul midagi halba küll öelda ei ole…ise halb õpilane. Pigem olen rahul, et mulle just selline sõiduõpetaja sattus, kes mu vingumised välja kannatas.

Katrin

2009-4

Tere


2 aastat on jah kiiresti möödunud ja nüüdseks olen vahtralehest vaba ja liiklemine tundub natuke rahulikum (võibolla see mu ettekujutuse vili:)) Sõidan praktiliselt iga päev ja enamuse ajast ikka linnas. Praegu ongi vast kõige hullem aeg, õhtud ja hommikud on pimedad ja jalakäijaid pole vahel üldse näha ja ülekäiguradade juures tuleb kohati ikka hoog päris maha võtta, mis vahtralehevabana õnneks enam eriti palju möödasõite ei põhjusta:) Ei saa mina aru, kuidas enamik inimesi julgeb ikka pimedast ülekäigurajast 60'ga üle sõita...
Parkimisel üritan ikka tagurpidi- ja külgboksi vältida nii palju kui võimalik:D Umbes kuu aega tagasi olin sunnitud Rocca al Mare keskuse ääreni täis parklas üle väga pika aja jälle tagurpidi parkima sentimeetrite täpsusega veel, pärast läks tükk aega, enne kui pulss endisele tasemele tagasi läks:D
Auto on ikka sama, mis pea 2 aastat tagasi sai soetatud - roheline Ford Focus 2000a, automaat (manuaaliga vist kohe ei oskakski sõita enam:( ), hea auto linnas sõitmiseks ja maanteel ka hätta ei jäta:) Ei taha ära sõnuda, aga avariid pole õnneks veel olnud, kuigi mõnikord on päris napilt läinud, mitte alati küll minu eksimuste tõttu ainult. Aga päris ilma väikeste peeglikriipimisteta pole ikka saanud, suurim "õnnetus" oli, kui umbes kuu aega tagasi tagumise pamperi ära kriipisin vastu betoonist lillepotti, aga näha oli, et ma polnud esimene, kes selle otsa tagurdanud oli:)
Sõiduõpetajat meenutan ikka hea sõnaga:) Huvitaval kombel on eriti hästi meelde jäänud need asjad, mis sai natuke kõvema häälega selgeks tehtud - näiteks see, et maantee ääres peatudes ja uuesti sõitu alustades ei tohiks vasakut suunda enne sisse lükata, kui paras hetk sõidu alustamiseks käes:) Ise saan ka nüüd väga hästi aru, kui raske on aru saada, mida sellised tüübid plaanivad, kes suunatule niimoodi sisse lükkavad, ja kas ta ikka nägi mind tulemas või mitte... Eks selliseid eriti eredaid mälestusi on veel:) Ma ei taha sellega loomulikult öelda, et peakski vaese hirmunud õpilasega alati kärkima, aga vahel tasub see ära küll tõesti:) Igatahes mina olen endiselt väga rahul, et just Teie mu sõiduõpetaja olite ja mul on autokoolist ainult head mälestused (isegi see läbikukkunud koolieksam Silvariga tundub tagantjärgi naljakas:))

Tervitades,
Pille-Riin

P.S Õismäel vist on lõpuks vähemalt osaliselt jooned maas?:)

2009-3

Tere Raivo

Peale lubada saamist on hästi läinud.Olen töödanud autojuhina mõnda aega ja autot kasutan iga päev.Päris enda autot veel ei ole,aga naine võittis auto Starteri kampaaniaga,ning tal endal lube ei ole veel,tänu sellele on auto minu päralt.Autoks on Kia pro ceed 2009,1.6d automaat,auto kohta ühtegi halba sõna ei ole öelda.Sain suvel oma A-kategooria ka tehtud.
Liikluses on mul väga hästi läinud,ühtegi õnnetus ei ole olnud ja ühtegi trahvi ei ole saanud.
Autokooli kohapealt saan öelda ainult ,et sain väga hea koolituse sinult.Vahepeal oli küll selline tunne,et sa ei lasegi mind sõidu eksamile ja lihtsalt niisama karjud mu peale,kuigi ma ise arvasin,et oskan juba väga hästi sõita.Nüüd tagant järgi mõeldes saan ma aru miks autokoolis peab olema karm liikluskasvatus .Ma usun,et kui ma oleks autokoolis kergelt eksamitele pääsenud,poleks ma pooltki nii korralik juht kui ma praegu olen.Kui  mu naine läheb autokooli,siis ma soovitan temal kindlast sinu juurde tulla.


Tervitades  Marko

2009-2

Tere Raivo,

Uskumatu, aga alles paar päeva tagasi mõtlesin Teie peale ja tuli ka jutuks - meenutasin autoroolis olles ja rääkisin oma isale, kes istus kõrval (varem vastupidi :) kui hea autokooli õpetaja mul oli ja mainisin, et kui esmased load ära vahetasin, viisin tänutäheks suurepärase töö eest oma autosõiduõpetajale ka pisikese meene.
Ma olen roolis iga päev ja minujaoks on oskus sõita (eriti linnas) asendamatu. Igapäevaselt (esmaspäevast-reedeni) sõidan küll väikseid otsi - töö ja kodu vahe on ca 5 kilomeetrit külavaheteed. Kindlasti üks põhjus, miks suudan linnaliikluses rahulikuks jääda, peale suurepärase alusõpetuse saamise autokoolist, on ka see, et ei pea seal iga päev linnas seiklema. Ma naudin sõitmist endiselt ja igal pool-igal ajal :)
Siiani ei ole saanud ühtegi trahvi, isegi mitte parkimise eest. Paar korda reidi ajal on peatatud ja kontrollitud dokumente, puhuma pole pandud, alati on otsa vaadatud ja öeldud, et ei hakka minu peale otsikut raiskama.

Autodest...Minu esimene auto pärast lubade kättesaamist oli Honda CRV (igast küljest rauatatud). See oli minu isa soov, kes kartis veidi minu kui uue liikleja tervise pärast. Ma ei ole pärsi kindel, kas julgen öelda, mis autoga ma nüüd sõidan... ei tahaks jätta valet muljet :P olen oma auto mugavuse ja sõiduomadustega väga rahul... hea küll, mis ma siin ikka pikalt keerutan, ärge pahandage, aga sõidan juba peaagu viimased kaks aastat BMW 525 iA 2006a autoga :P

Palusite oma sms-is ka kriitikat aga seda mul tõesti ei ole. Ma olen ÜLIRAHUL Teie õpetusega. Ma tean, et olin paras pujään ja põikpea, aga lõpp hea-kõik hea :)

Väga tore, et huvi tunnete, see tekitab hea sooja tunde :)

Parimat,

Liisi

2009-1

Tere,

Läheb väga hästi ja tore, et tunnete huvi endiste õpilaste tagasisidest. Hetkel sõidan automaatkäigukastiga 2005a Toyota Avensisega ning siiamaani on liikluses kõik hästi läinud peale ühe kriimustuse parklas :)
Üldiselt linnas sõitmise sai väga hästi selgeks koolis, aga maantee peal alguses mõõdasõitude tegemine/õigete vahemaade hindamine oli üpris raske ja kuna sõidutundides sellega üldiselt ei tegeleta, siis soovitaksin teooria tundides sellele palju rõhku panna!

Kõike paremat,
Martin